piirideta lollus ja piirideta loovus.

tundub, et ühes majandusega on inimeste intellektuaalsuse tase ka langema hakanud. ma arvatavasti saan lähimal ajal südari, kui veel mõne puuduliku kodanikuga rohkem kui kolm maili/telefonikõnet suhtlema pean.

kogu selles sopameres oli päiksekiir päevas Jüri Kuuskemaa artikkel Postimehes, millele ma kahe käega alla kirjutan. ega ma ise ka patust prii pole, sest tegelikult on osad ingliskeelsed lahedad väljendid lihtsalt tõlkimatud ning "sau" ja "okei" on ka minu sõnavarasse suhteliselt sisse juurdunud, aga artikkel oli sellest hoolimata mõnus ja stimuleeriv lugemine. õnneks pole ma ka ajakirjanik/avaliku elu tegelane, kelle keelekasutust hoolega monitoorima peaks.

Kuuskemaa laineharjal purjetades sain keelt arendada järjekordset kodutööd tehes, kuhu seekord kõvasti aega investeerisin. mõnus on vabatahtlikult midagi kasulikku õppida ning seda protsessi samas ka nautida. keska ajal tundusid mulle 80% aineid absoluutselt mittevajalikud, niipalju pingutasin, et vähemalt "4" kätte saaksin. ülejäänud 20% olid mõnusad, vajalikud ja toredad ained, millesse ka panustasin. ülikoolis tundus samamoodi osa õppekavast mittevajalikuna, seega tegin ka seal oma valikud. nüüd liitusin kursusega täitsa vabatahtlikult ja seega on motivatsiooni pingutada. varsti olen piirideta loov ja ma arvan, et sellest tuleb iga disaineri õudus-projektijuhi-unenägu :)