i'm such a sucker, kui asi "tuulepealset maad" puudutab. esiteks paneb "oma laulu ei leia ma üles" mul kõik karvad püsti seisma ja umbes 10 minutit kestvad külma- ja kuumavärinad mööda keha edasi-tagasi jooksma. teiseks elan ma millegipärast kõik sarja tegelaste emotsioonid ja tunded omakorda läbi. ma absoluutselt nutsin, kui toomas adelele ütles, et ta sõjakooli läheb. ma absoluutselt naeratasin arusaavalt, kui adele toomast oodates nagu hullumeelne mööda tuba ringi säbeles. ma absoluutselt tundsin toomase pettumust, kui ta isalt saadud kirja rusikasse pigistas. ma absoluutselt tundsin toomase põlgust, kui ta trepil leod kohates talle ülalt alla vaatas. ma absoluutselt armastan iga kui viimast külma näo ja kinnise iseloomu ja kohmakate maneeridega kaas-eestlast, kui ma seda sarja vaatan.
hmm, ma vaatan, et eriti hästi olen ma nüüd muidugi ainult toomasega relatenud :)
maja ees istub oma lahtises bemmis mingi eriti geelipäine noormees, kelle automakist arvatavasti ka stockmanini kuuldavalt michael jacksoni "they don't care about us" tuleb. no hallooo, hooliks siis natuke vähemalt isegi ja paneks oma suurepärase automobiili suurepärase mögafoni natuke vaiksemaks, nii et ma vähemalt omaenda mõtteid jälle kuulma hakkaks.
pea on terve päev otsa valutanud. isegi jalutuskäik pässa ja tagasi ei teinud asja tepsugi paremaks. vähemalt peaaegu et 30 000 sammu, aga peavalu kadumisele ei aidanud ka selle numbri nägemine kaasa. kui ta nüüd pool tundi veel valutab, siis ma kas
a. võtan ibukat
b. joon midagi seespoolt desinfitseerivat
c. teen mõlemat, sest ma ei suuda seda haiget närivat valu enam väga kaua kannatada.
aika alka nyt.
see on vist suhteliselt ainuke soomekeelne fraas, mida ma öelda oskan. siis tean veel "kalja ja ranskalaiset", "pippuripihvi", "pikkukakkunen", "rakkaus", "kiitos", "moi" ja "onnenpyöra". ehk siis kõiki tähtsamaid ja esmavajalikke sõnu.
minu terveks nädalavahetuseks võetud suhtlemispuhkus hakkab vist sõnaohtrusega asenduma, nagu viimaste päevade sissekannetest näha on. samas samas samas samas samas suudan ma umbes-täpselt 5 inimest välja mõelda, kellega ma hetkel suhelda viitsiksin ning kuna neli neist on erinevatel põhjustel nagunii välistatud, pean vist oma suhtlemispuhkust pikendama ja tõesti homseks üksikule saarele, st aegnale, põrutama.
kui sa saaksid üksikule saarele vaid viis asja kaasa võtta, siis mis need oleksid?
1. raamat(ud)
2. vaarikamorss
3. päikseprillid
4. mõni mõnus võiku
5. i-pod, kui ma sealt kogemata kõike lugusid maha poleks kustutanud. ja kuna minu endine arvuti on nüüd roone käes, siis ei ole mul mingit võimalust neid lugusid sinna tagasi saada. mental note, organiseeri endale i-podi uued lood.
5. no siis võtangi ainult neli asja, sest ma pole kümne minuti jooksul suutnud viiendat asja välja mõelda. pealegi kui ma nüüd natuke edasi mõtlen, siis tavaliselt lastakse vist nagunii ainult kolm asja valida, nii et ma tegin juba algusest peale kerget sobi. ja kui ongi kolm, siis võivad päikseprillid koju ka jääda.
20 minutit on täis ja raibe ikkagi valutab. tsekk, kapi otsas on desinfitseerimisvahend täiesti olemas ja külmkapis peaks midagi pealevalamiseks ka olema. tsekk, jääd on ka. tsekk, klaasi võib lausa suurema valiku hulgast valida.
mis mõttes et JUKU läheb aegnale kell 9? kell 9? tundub, et homme võiks hoopis oleviste tornist ja muust sellisest alustada... oleviste torn avatud iga päev 10-18. absoluutselt mõistlik, inimlik ja unesõbralik.