uimakoll.

päev algas nii reipalt ja konstruktiivselt ning nüüdseks olen täiesti maha käinud. viimased tund aega vedelen netis ja ei viitsi endale isegi midagi süüa teha. lootsin veidi motivatsiooni suusatamisest leida ja lubasin endale, et kui andrus esikolmikusse jõuab, lähen välja jooksma. see läks napilt, ma hakkasin vahepeal juba dresse selga ajama. aga tore näha, et andu tagasi pildis on.

seega nüüd peab motivatsiooni mujalt leidma. ma kind of lubasin endale seda ka, et mõtlen täna välja, kellele ja mida ma jõuludeks kinkida kavatsen. muidugi eile ma juba ületasin plaani ja ostsin tintsule kingi ära, seega on plaan rohkem kui täidetud. plaani kohaselt poleks ma ju pidanud eile teadmagi, mida ja kas ma talle üldse osta kavatsen. nii et selle pärast pole ju tegelikult vaja rohkem muretseda.

"musta pori näkku" sai eile õhtuga läbi ning nüüd on mul lugemiskriis (hint, hint, raamatuid võib mulle jõuludeks kinkida küll). "me peame rääkima Kevinist" sai ka läbi. ja "meestest. lihtsalt." ja "isased" ka. seega on mul nüüd tühjad pihud ja kui ma täna õhtul enne magamaminemist lakke ei taha vahtida, peab vist ikka Viru keskuse raamatupoest läbi minema. see oli siis vabanduseks, miks ma netis vedelen ja mitte raamatuid ei loe. minu meelest päris hea vabandus. aga õues pidavat kõige jälgim ilm olema, mis motivatsiooni jälle maha võtab. pekki, ei ole lihtne mina olla, ma ütlen.

täna öösel oli jälle porno-unenägude voor. mulle tundub, et kuskilt on midagi puudu, et iga kord, kui ma üldse und näen, on see kas

1. sellest, kuidas ma emaga tülli lähen
2. sellest, kuidas mataõps kontrolltöö teeb ja ma mitte kui muffigi ei oska
3. sellest, kuidas mõni mu meestuttavatest mind ülimalt sensuaalselt... ütleme siis nii, et võrgutada üritab. ja ütleme siis nii, et see läheb neil päris edukalt, jenna jameson on selle kõrval poisike.

seega puudu on kas

1. emast
2. matemaatikast
3. meestest

jätan ma järjekordselt lahtiseks. mulle kohe meeldib otsi lahtiseks jätta, eksoleonju.

joomisest, meestest, valikutest, lubadustest.

lasin tartu plaani rõõmsalt üle. või no kui rõõmsalt nüüd, aga üldse kohe ei viitsinud minna. pealegi sai selle raha eest, mis tartus kulunud oleks, igavesti toredad teksad ja viikingite külas lõhet süüa ja pärast veel piljardit ka mängida. ja boonusena ei ole homme hommikul kole olla. piinlik ka pole. ja mälumängu ei pea ka mängima. nii võib veel joomise maha jätta, eksoleoju.

hea küll, see oli selge liialdus muidugi.

tegelt miks ma kirjutama hakkasin, oli meie piljardimängu juures alanud vaidlus, et miks osad naised endale järjekindlalt ainult valesid mehi valivad (myself included). küll olen ma valinud endast 4 aastat noorema nolgi, küll endast umbes kolmveerandi võrra väiksema intelligentsusega rullnoka, küll mustanahalise ameeriklase, küll oma eksist ülesaamisega maadelnud kompleksihunniku... ühe korra valisin täiesti ideaalse mehe ka. ja temaga pidin ise kõik ära lõpetama, sest tuli välja, et tema välismaal elav huviobjekt häirib mind siiski rohkem, kui poole aastaga endale tunnistada tahtsin ja julgesin.

mõtlesin, et kui selle siia nüüd kirja panen, ehk saab selgemaks. aga ei saanud ühti. las ta siis olla. mulle tundub nagunii iga päevaga üha rohkem, et Kuremäe klooster kutsub.

hea küll, see oli jälle liialdus.

ma vist kaldun viimasel ajal ainult kas musta või valget nägema, pooltoone ei tunnista üldse. ja pekki, ometigi on roosa ju üks mu lemmikvärve.

ma lähen nüüd ja teen sissekande alguses väljalubatud joomise mahajätmise terviseks ühe pudeli veini lahti ning mõtlen 2 minutit iga jobu peale, kellele ma kunagi võimaluse andnud olen.

et mitte reede õhtul välja minna...

... tuleb kodus istuda, praemuna paprika ja musta leiva kuubikutega süüa, Dr House'i oodata ning elu üle järele mõelda.

ah et miks välja ei tohi minna, küsite? ega ma tegelikult ausalt öeldes täpselt ei teagi, miks ei tohi. annan ülesande lihtsustamiseks ette variandid:

a. võib-olla sellepärast, et ühel viisakal neiul ei kõlba end kaks reedet järjest kännuämblikuks juua.
b. võib-olla sellepärast, et ma lähen homme Tartusse ja joon end hoopis seal kännukaks, aga kuna kaks päeva järjest ei suuda ma ka parima tahtmise korral, seega säästan end homseks.
c. võib-olla sellepärast, et mulle meeldib reede õhtuti üksi kodus passida, msnis hängida ja praemuna süüa.
d. võib-olla sellepärast, et ma tunnen, nagu oleks mulle kärutäis munakive pähe kukkunud, selline väss on peal, et ma ei viitsi isegi mõelda mingist veinist ja gin&tonicust ja long island ice teast, kontsasaabastest ja lainerijoonest.

jätan siinkohal otsad lahti ning õige variandi äraarvamise igaühe rikutuse tasemest sõltuvaks. vihjeks ütlen, et õigeid variante on rohkem kui üks.

üks naljakas poiss küsis mu käest, et kas ma võtaksin või jätaksin? ja oli sitaks üllatunud, kui "võtaksin" vastasin. et ohoohoo ja ahhahaa, kas nii riskialdis neiu oledki vä? kämmon, kui sa nõmedaid küsimusi küsid, siis nendele ei saagi normaalselt vastata. "jätaksin" ei oleks mingi vastus, sest kõige nõmedam on silmad peos istuda ning põdeda asjade pärast, mis tegemata/võtmata on jäänud. ma iga kell enne võtan ja põen siis tagajärgede, mitte tagajärjetuse pärast. kui ei midagi muud, siis vähemalt kogemuse võrra olen ikka rikkam.

siinkohal võiks muidugi viimase lõigu peeglisse vaadates endale kõvasti ette lugeda. ma luban teil neid kauneid sõnu endale vajalikul hetkel meelde tuletada ja võib-olla sinna juurde ka natuke parastavalt irvitada.

"jätaksin" on tegelikult natuke maailma-asjade üle järele mõeldes ka hea variant teinekord. näiteks kui asi puudutab veidike svipsis neiut, natuke rohkem svipsis meeldivat noormeest, kes hiljem õnnelikuks abielumeheks osutub ning kella 8 hommikutundi, mis saabub mööda tallinna tänavaid patseerimisega ja filosofeerimisega teemadel "miks inimesed maske kannavad?", "miks mulle suitsetada ja ropendada meeldib?" ning "miks on mõistlik kell 7 hommikul tommi grillis õlut juua?". kui asi edasiminnes puudutab ühte kesklinna korterit, ühte suhteliselt heledat tuba, roosa tekikotiga voodit ning mitte väga palju riideid. sellel hetkel on "jätaksin" absoluutselt omal kohal. eriti omal kohal on ta veel siis, kui peale paaritunnist magamist ja meeldivat hüvastijättu orkutis natuke ringi surfata ning avastada, et meeldival abielumehel on väga meeldiv naine, teil on ühised sõbrad ning Eesti on kuradi väike. seega ma võtan oma eelmise lõigu bravuuritsemisest mõned kraadid maha, kuid jään endiselt arvamusele, et "võtan" on parem kui "jätan".

liiri-laari-la. huvitav, mida ma ütleks, kui Kats helistaks ja "vaikse veiniõhtu" mõtte välja käiks? huvitav, mis siis saaks, kui me ka sellel reedel kuidagi kluppi välja jõuaks? huvitav, mis siis saaks, kui meeldiv noormees uuesti mulle rüütlina valgel hobusel vastu kappaks ning mind garderoobi järjekorras seismisest päästaks? Võta või jäta?

P.S. Mcsylt, sa oled mulle MSNi aadressi võlgu.

üks postitus peab ju ikka olema.

kuna mul oli hetkel töö otsas, siis varastasin Gerlilt mõtte oma elu tähestik kokku kirjutada.
iga tähe puhul panin kirja esimesed asjad, mis pähe tulid ning mis mind kõige paremini iseloomustavad või mida ma väga teises inimestes hindan. nii et kui nüüd keegi mul endast ja oma maailmavaatest rääkida peaks paluma, saan talle lihtsalt blogi lingi saata.

A – armumine, analüüsimine, armastus
B – banaanid hommikusöögiks
C – c-vitamiin apelsinidest ja mandariinidest
D – detailid, Dreamers, dussh
E – emotsioonid, ehedus, ettemääratus
F – faking
G – geniaalsus
H – hommikud
I – ihad, inimesed, imetlus
J – joomine, jalutamine, jooksmine, julgus, juurviljad, juhututvused
K – kaastunne, kaisus magamine, kogemused, kaalutlemine, kindlustunne, kurbus, kvaliteetaeg, kingad
L – loomulikkus, lugemine, lootus, lapsed, lumi
M – mõistmine, mõtlemine
N – nutmine, New York
O – omandamine, ootamine
P – pirtsutamine, pühendumine, puudutamine, päike
R – raamatud, reisimine, riided, raha
S – seks, suudlused, suhted, söömine, suitsetamine
T – tutvused, tunded, tarkus, teater, tunnetamine, tervis, tagajärjed
U – unistamine, uisapäisasus, usaldamine
V – vabadus, vihm, vann, vanemad
Õ – õppimine, õnn, õde
Ä – äädikas tomati-kurgi salati sees, äkkilisus
Ö – öös-on-asju
Ü – üllatused, üksindus, ükskõiksus