maailma kõige kõige parim supp

ma tegin nüüd ametlikult maailma kõige parema supi. ja sõin seda kaks suurt taldrikutäit ära ka. ole õnnistatud, Maru. ole õnnistatud piret, et sa nii tore olid, et supitegemise ette võtsid.

JA KUSJUURES ma ei jälginud täpselt retsepti, vaid ikka ratsisin ka natuke. ma oman täiega.

JA KUSKUSJUURES, ma ei välista, et siia järgmine sissekanne uuesti sama pealkirja kannab, sest ma kavatsen nüüd hullult kokkama hakata. nii et ärge mind siis hukka mõistke, ma selline emotsionaalne tüdruk :)

äääää, uudistes ütles just, et lätis on jälle kollatõbi. ei taha väga. ma mängin nii, et haiguse ees on piir kinni ja ta jääbki lätisse, mitte ei tule tallinnasse, siia minu korteri ukse taha kraapima.

topeltäääää, andres on lõuna-aafrikas ja seal on homme +27 ning nad elavad kolme magamistoaga majas. söök tuuakse iga päev kohale ning sinu mureks on süüa ja päikest võtta; ringi kolada ja pildistada; veelkord süüa ja ujuda. ma vist olen ikka nii palju mugavuspede, et tahaks ka nii. et ei peaks asjade pärast muretsema ja sebima, vaid saaks tõeliselt mitte midagi asjalikku teha ja samas kõiki mugavusi nautida, lalalala. muidugi kui keegi teine minu eest sebiks, võiks ma vabalt ka india rongis sõita. aga no kui ma ise orgunnima pean, siis ei viitsi. nagunii on kogu mu töö üks suur orgunnimine, puhkuse ajal tahaks tööväliste asjadega tegeleda.

ei, ma olen praegu ikka täiesti overexcited. ja seda kõike ühe pisikese vürtsise supi pärast. nii tore päev, nii tore supp, nii tore mina, et ma seda teha viitsisin.

P.S. mart laar on paksuks läinud ja sellega seoses veel rohkem mõmmibeebi nägu. vaene mees. samas kindlasti sellepärast temast onu kuulus poliitik saigi, et tsikid ei tahtnud nooruspõlves mõmmibeebiga ringi hängida ning väike mart investeeris kogu oma aja endasse ning teadmiste kogumisse. ei tea, kas nüüd tasub investeering (et vanemad provvad hindavad mõistust, mitte välimust, you know) end naisterindel lõpuks ära ka? mart, söö rohkem suppi. hea, kerge ja tervislik.