mõndadel inimestel tuleks kirjalik eneseväljendus surmanuhtluse ähvardusel ära keelata. täitsa uskumatu lugu, kuidas kõik silmast-silma väljateenitud plusspunktid nõmedate õigekeelereeglite eiramise tõttu kiiremini sulavad, kui lumi loodetavasti varsti saabuvate plusskraadide mõjul (no nüüd sai küll selline lause, mille üle kirjandusõpetaja uhke võiks olla).
eilses depressiivses tujus oli töö tegemise asemel õige hetk oma mälu koristada. ja vanadelt asjadelt tolmu pühkida, neid korraks vaadata ja siis riiulile tagasi panna. vaatasin ühte ja vaatasin teistpidi ning jube kummaline, kuidas mälu halvad mälestused ära kustutab ning head asjad alles jätab. vähemalt minu altsaimeri-mälu käitub nii. mäletan palju palju palju häid hetki, kuigi tegelikult reaalselt oli neid palju vähem kui negatiivseid. aga tee või tina, isegi pika halva tujuga punnitamise peale ei meenunud suurt kedagi. ütleme nii, et sellest depressioon taganema ei hakanud, pigem kasvas, seega otsustasin endale muud meelelahutust otsida. seega tegin natuke tööd ja tundsin, kuidas see mu tujule kõva portsu negativismi-toitu ette viskas.
kogu selle hunniku kavatsesin peale tööd trenni lohistada, sest trenn aitab alati ja iga asja vastu. eile aitas veel eriti, kuna raido oli suurepäraselt nõrgas vormis ja see lõbustas mind suuresti. lisaks sain pärast tema allaandmist end mingi tüübi sappa haakida, kes tõsist tempot arendas ning seega tegin arvatavasti oma kõikide aegade tempo- ja märja-särgi-rekordi. juhhei. viha sai kasulikult kanaliseeritud, negatiivsus välja higistatud ja koos särgiga pesumasinasse pandud ning ma tundsin juba positiivseid võnkeid lähenemas... asi muutus ohtlikuks - äkki ei suudagi ma halba tuju päeva lõpuni hoida?
siis järgnes muidugi suureskooriline võit kaardimängus, mis halva tuju veel natuke kaugemale ajas. lisaks veel nauding, mida suudavad vaid "ameerika supermodelle" vaatamasunnitud mehed pakkuda ja halb tuju oligi vähemalt minu korterist selleks korraks välja kolinud. loodan, et ta läks maakleri juurde. ja võttis "alandan nende toredate üürnike üüri" mõtte endaga kaasa. kui ta muidugi päriselt nii mõtleks, siis ma oleksin vabalt nõus halba tuju veel mõned päevad enda juures ka majutama.
nii. ja nüüd ma võtan riiulilt selle suurepärase "maru kokaraamatu", kirjutan sealt mingi njämma toidu tegemiseks vajaliku välja ja hakkan homme... või äärmisel juhul ülehomme niimoodi kokkama, et järgmiseks ostate "pitu kokaraamatu".
eilses depressiivses tujus oli töö tegemise asemel õige hetk oma mälu koristada. ja vanadelt asjadelt tolmu pühkida, neid korraks vaadata ja siis riiulile tagasi panna. vaatasin ühte ja vaatasin teistpidi ning jube kummaline, kuidas mälu halvad mälestused ära kustutab ning head asjad alles jätab. vähemalt minu altsaimeri-mälu käitub nii. mäletan palju palju palju häid hetki, kuigi tegelikult reaalselt oli neid palju vähem kui negatiivseid. aga tee või tina, isegi pika halva tujuga punnitamise peale ei meenunud suurt kedagi. ütleme nii, et sellest depressioon taganema ei hakanud, pigem kasvas, seega otsustasin endale muud meelelahutust otsida. seega tegin natuke tööd ja tundsin, kuidas see mu tujule kõva portsu negativismi-toitu ette viskas.
kogu selle hunniku kavatsesin peale tööd trenni lohistada, sest trenn aitab alati ja iga asja vastu. eile aitas veel eriti, kuna raido oli suurepäraselt nõrgas vormis ja see lõbustas mind suuresti. lisaks sain pärast tema allaandmist end mingi tüübi sappa haakida, kes tõsist tempot arendas ning seega tegin arvatavasti oma kõikide aegade tempo- ja märja-särgi-rekordi. juhhei. viha sai kasulikult kanaliseeritud, negatiivsus välja higistatud ja koos särgiga pesumasinasse pandud ning ma tundsin juba positiivseid võnkeid lähenemas... asi muutus ohtlikuks - äkki ei suudagi ma halba tuju päeva lõpuni hoida?
siis järgnes muidugi suureskooriline võit kaardimängus, mis halva tuju veel natuke kaugemale ajas. lisaks veel nauding, mida suudavad vaid "ameerika supermodelle" vaatamasunnitud mehed pakkuda ja halb tuju oligi vähemalt minu korterist selleks korraks välja kolinud. loodan, et ta läks maakleri juurde. ja võttis "alandan nende toredate üürnike üüri" mõtte endaga kaasa. kui ta muidugi päriselt nii mõtleks, siis ma oleksin vabalt nõus halba tuju veel mõned päevad enda juures ka majutama.
nii. ja nüüd ma võtan riiulilt selle suurepärase "maru kokaraamatu", kirjutan sealt mingi njämma toidu tegemiseks vajaliku välja ja hakkan homme... või äärmisel juhul ülehomme niimoodi kokkama, et järgmiseks ostate "pitu kokaraamatu".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar