nii. mõtleme nüüd tagasi. kunagi hea üle lugeda ja meenutada.
kuna mälu pole enam see, mis vanasti, on umbes 11 aasta esimest kuud küll suhteliselt hägused, aga ma arvan, et ma väga puusse ei pane, kui ütlen, et
- jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis omasin elukaaslast ja siis ei tohtinud mikroarmuda, seega neli esimest kuud on ilusti kaelast ära. jumal tänatud.
- mais tuli siis kanuutamine, kui saabus korraga mõistmine, et ma ei taha enam elukaaslast omada ja et ma tahan hoopis mikroarmuda tüüpi, kes mulle alati suitsu pakkus, kui mul endal kaasavõetud varud otsa said ja kes alati mulle oma magamisalust pakkus, kui me jõe kaldal hommikust sõime ja kes kuulas telefonist silmad kinni imelikku muusikat ja kes jõi kuradi palju, aga ei muutunud üldse labaseks ja kellel ei olnud fäänsit matkavarustust, vaid hoopis katkised diisliteksad.
- juunis oli jaanipäev, kus mingi haige nostalgia mõjul mikroarmusin oma esimesse armastusse. õnneks kestis see (ja "see" all pean siis mikroarmumist silmas. mitte midagi muud. et kõik ikka ühtemoodi aru saaksid) umbes 3 minutit, sest ta on jätkuvalt väga oss.
- juulis... hmm, ei meenu nagu midagi.
- augustis... hmm, ka mitte.
- septembris juhtus nii, et natuke pikaks muutunud mai-mikroarmumine leidis oma loomuliku otsa ja see võttis tükiks ajaks isu üldse midagi kuulda, mis sõnatüve "arm" sisaldab.
- oktoobris pidasin plaani naistele üle minna, sest kõik mehed on sead :)
- novembris tekkis väike lootuskiir, kuna suvalisel ajal suvalises kohas suvaliselt kohtutud meessoost inimene osutus üle ootuste lahedaks ja mu usk meestesse taastus vaikselt. nii et Ahti, kui sa mingil kurjal kombel seda lugema peaksid, siis tänks, võid kunagi mult vastuteene sisse kasseerida. anna aga alati teada, kui sul peaks vaja olema kell 7 hommikul ringi jõlkuda ja maailma valutada.
- detsembris muutusin seda aastat domineerinud mikroarmumise mõjul uuesti natuke napakaks ja otsustasin vaadata, kas sellest veel mingit nahka tuleb.
- aaaaaa. ja siis see tüüp, kes terevisoonis kooke teeb. allan something... tema oli coca-cola jõulupeol piparkooke tehes ja meid neid kaunistama õpetades nii siganunnu, et ta väärib täiesti omaette äramärkimist. ja shokolaadiglasuur oli ka sigahea.

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar