EDIT: kurat, mul hakkas praegu ikkagi süda valutama, et niimoodi võin endast päris pealiskaudse inimese mulje jätta, kui seda asja nüüd natuke lahti ei kirjuta.
asi nimelt selles, et viimaste kuude jooksul olen end korduvalt mõttelt tabanud, et kust too tüüp üldse endale pähe võtab, et ma võiksin tema õlle + suitsuhaisuse selfi vastu huvi tunda, kui ta mulle küljetsi läheneb, hambutut naeratust naeratab ning midagi as lame as "kuidas ilusad tüdrukud elavad?" küsib? (muidugi eriti keeruliseks teeb sääraste lähenemiskatsete tõrjumise minu seisukoht, et kõikide inimeste vastu võiks viisakas olla ja viisakaks jääda. nende puhul aitaks pahatihti paremini paar korda lõuksi anda.)
et võiks ju ikkagi mingi elementaarne kriitikameel ning rationaalsus olemas olla: kui mul on kolm klahvi puudu, mu lemmikjook on bock ning mul on sokkides kolm auku rohkem, kui peaks olema, ei roni ma inimese külje alla, kellel samu tunnuseid küljes ei ole.
kas tõesti mehed siis ongi nii palju enesekindlamad, või võtavad nad lihtsalt riski: kui ei joppa, siis ei joppa, aga vähemalt ma proovisin. ja mis mind veel huvitab, on et kui tihti sellise taktikaga siis päriselt joppab?
2 kommentaari:
Eks ma nõelun oma sokkidel kolm ülearust auku kinni, löön kuldsed klahvid ette ja vahetan bocki mojito drigi vastu välja ja üritan uuesti !
ootan igatahes huviga.
Postita kommentaar