see on nüüd ametlik.

ma olen hulluks läinud.

panin just praegu kinni 143 lk wordi-doku, millesse kogusin silmade vilades erinevad retsepte. kõige kenam on muidugi see, et umbes veerandi moodustavad püreesuppide retseptid ja oleks mul siis saumikser või köögikombaingi. aga kas ma lasin sellel üksikasjal end takistada? oo ei. tuleb vist ikka see saumikser ära osta, muidu olen ma ilmaasjata silmi vilanud.

võiks peaaegu vanduda, et vahepeal vaatasin end kõrvalt ja muigasin sarkastilis-irooniliselt. et "25 aastat praekartuleid ning makarone ja nüüd siis lõpuks avaldas see mõju. mutt on hulluks läinud ja kavatseb end surnuks kokata". aga ma olen ajapikku seda irvet ignoreerima õppinud, seega naeratasin malbelt ja surfasin supilehel edasi.

kas on imelik, et ma ei jõua ära oodata, millal juba esimest oma saumikseri-suppi saaks teha? nagu kõik jõulud oleks korraga tulnud. homme tuleb veel teeerve päev kannatada, sest lähen ja teen suvilas sügisel lõigatud õunapuu- ja sireliokstest suure kevadetule ja lendan luuaga paar tiiru ümber lõkke, aga pühapäeval... no kui ma just Jannega jäägermeistrit ei jää jooma, siis tean ma kedagi, kes vutvut poodi sauka järele (või järgi, üks reegel, mida ma kunagi meelde ei suuda jätta) lippab ning siis püreestama hakkab.