paljad naised.

eile oli huvitav.

aeg ja koht: pärast trenni riietusruumis.
tegelased: keegi neiu ja mina.

(kõlab juba päris huvitavalt, eks?)

hea küll, pühkige nüüd laupa ja lugege edasi, midagi sellist ei olnud.

astusin eile koos mingi neiuga ühel ajal riietusruumi. see tsikk oli arvatavasti kõige nartsissistlikum inimene ever. ta võttis trenniriided seljast ära, aeglaselt ja end KOGU AEG peeglist vaadates. siis keerutas end suhteliselt paljalt peegli ees (pange tähele, ma olin endiselt ruumis). siis otsis aeglaselt kotist rätikut ja dusshigeeli. ikka paljalt. siis käis tualetis. pole vist vaja lisada, et paljalt. kui ta ükskord oma paljastelt ringkäikudelt dusshialla jõudis, olin mina juba peaaegu et pestud, aga ei suutnud siiski asjaolust mööda vaadata, et ta ka dusshi all oma keha vastu kuidagi haiglast huvi üles näitas.

igatahes tuli ta ka dusshiruumist paljalt välja. rätik, mis võiks siiski ümber olla, oli tal niisama käeotsas rippumas. siis otsis ta kapist oma riideid (paljalt) ning lõpuks hakkas end riidesse panema. ohkasin juba kergendatult, kuid siis hakkas ta enda vahtimise asemel mind jõllitama. tirisin endale just teksaseid jalga ja tundsin end suhteliselt ebamugavalt, sest ta konkreetselt kullisilmselt jõllitas.

mulle meeldivad kompleksivabad inimesed, aga selline ekshibionism võiks siiski koduseinte vahele jääda. ma ise lippan ka teinekord üksi kodus olles suhteliselt alasti mööda korterit ringi, kui nagunii kohe dusshi alla vaja minna on, aga avalikus kohas võiks kõige heaga ikkagi piiri pidada. Vicky rääkis selle peale toreda loo: juhtunud ta kord ujulas nägema, kuidas üks naine paljalt fööni all oma juukseid kuivatas, tagumik niimoodi uppis, nagu seisaks ta taga vähemalt suguelundite välist vaatlust teostav günekoloog. ja ütleme nii, et selleks ei pidanudki väga ta selja taga seisma, et kõigest nagunii piisav ülevaade saada.

nii et ma pääsesin veel isegi kergelt.