naljakas hommik ja peaaegu et tere-tuttavad.

täna hommikul suutsin esimest korda teha midagi sellist, mida kogu oma pealaialisuse juures endast siiski kunagi uskunud poleks. nimelt lasin balsami asemel juustesse kehakreemi. kusjuures lasin ja lasin, ise veel mõtlesin, et huvitav, kust see kehakreemi lõhn küll tuleb. kui lõpuks aru sain, olid juuksed korralikult sisse kreemitatud. seega on mul täna uus look ja ma kavatsen selle nüüd massidesse viia, sest teist korda ühe hommiku jooksul pead pesta ma küll ei viitsinud.

lisaks sellele laulsin ma umbes kolmandat korda elus dusshi all olles (jube, kui valesti võib hommikul laulda ja sellest ikka rõõmu tunda), võtsin hommikul korteri tolmuimejaga üle ning tegin külmkapis väikse koristuse. kas on see läheneva kevade energia või olen ma viimasel ajal vist liiga hästi maganud, et hommikuti nii paljude asjadega tegeleda jõuan. mitte et ma kurdaks.

lisaks panin tähele, et mulle tulevad igal hommikul ühed ja samad inimesed vastu (mis on muidugi loogiline, kuna ma lähen igal hommikul enam-vähem samal ajal uksest välja ning eks nemad tee samamoodi). seega on mul tööteel nüüd peaaegu-et-tahaks-tere-öelda-sest-olen-sind-nii-tihti-näinud üks suure kontrabassikastiga Muusikaakadeemiasse minev tanksaabastega boheemlasnoormees; üks imeliku jopega tüdruk, kes alati söögiplatsi juures vastu tuleb; üks muhumustri ja musta mantli ja prillidega tüüp, keda võib kohata vahemikus Jaani kirikust kui Karja tänava alguseni; suure värvilise salliga Evert Sundja, keda võib kohata vahemikus Nikkolo poest Raekoja platsini; naljakate suurte kinnaste ja punase mütsiga mees, kes möödub minust kord Karja tänaval, kord Pikal tänaval, kord Põhja puiesteel; siis Nimeta baari kaubavedajaonud; Raekojaplatsil näen tihti ühte ja sama G4S autot; Vene saatkonna läheduses patrullib alati sama torssis näoga turvamees; Hella Hundi ees teeb viimasel ajal suitsu kamp vene tüüpe, kes on vist ehitajad ning kes mulle juba peaaegu et sõbralikult naeratama on hakanud; Juuksuri ees on alatasa Bonaparte suur punane buss, mis kusjuures sakib sajaga eriti lörtsise ilmaga, sest see tänav ongi umbes punase bussi laiune ning et temast mööda mahtuda, tuleb mööda majaääri hiilida, samal ajal hoolega jälgides, et libedatel munakividel, mis veel kalde all ka on, mitte kukkuda; peale linnamüüri näen suht tihti ühte 10 numbrit liiga suurte teksade ja hiiglaslike kõrvaklappidega hiphop tüüpi, kellel on peaaegu et ebaloomulikult suured (aga väga ilusad) silmad; Põhja puiesteel on viimasel ajal päris sagedasti MuPo jänestebussi ja "rõõmsat" sebimist näha ning siis hakkavad juba kõikvõimalikud majakaaslased vastu tulema, kelle nime ja firmat ma küll alati ei tea, aga 100% võib öelda, kes meie maja väravatest sisse keerab. nad kohe näevad meie maja moodi välja.