miksrisaaga lõppvaatus. eesriie.

ma ju tean, et te ei jõua ära oodata, et kuidas mu miksrisaaga lahenes. hea küll, kuna ma nii hea inimene olen, siis räägin lahkeste.

kõndsin läbi lumesaju mustamäe poole ja valmistasin ette kurja pöördumist, juhuks kui nad poes kõike eitama hakkavad. alates sellest, et nad üldse kodumasinaid müüvad ja lõpetades sellega, et ilmvõimatu on, et ma sealt kunagi üldse midagi ostnud olen. tsekk on võltsitud ning puuduva osa peitsin kindlasti oma köögikapi kõige kaugemasse nurka. aga õnneks ei olnudki vaja kuri olla (ma nimelt ilma emotsioonitsemiseta ei oska seda väga hästi ja kuidagi naljakas oleks olnud end kodumasina poes keset külmkappe ning elektripliite käima tõmmata). pigem säras vuntsi näol lai naeratus ja ta nagu olekski mind tagasi oodanud. kuna seal poes ei eile ega täna peale minu ühtegi inimest ei olnud, siis ma natuke kahtlustan, et äkki ta meelega jättis tolle väikse jupi karbist välja, et ma tagasi tuleksin ning et neil kaks päeva järjest vähemalt üks inimene poes käiks.

igatahes sain oma jupi kätte, onku soovis juba teist korda head purustamist, tükeldamist ja püreestamist. ja hea see püreestamine tõepoolest oli. kohe mõnuga lasin kõik njämmad köögiviljad + topeltkoguse tsillit ja jalopenot õhuliseks püreesupiks ning nüüd kaks tundi peale söömist hakkan jälle vaikselt oma huuli ja keelt tundma. lisaks kõigele saan ma homme hommikul smuutit teha. ilus päev jälle. ma arvan, et isegi nii ilus, et ma teen vabatahtlikult issile ukrainasse tagasiminemise puhul shokolaadikoogi ja viin selle talle koju kätte ka veel. täisteenus, et kellelgi midagi oma laste ning nende kasvatamatuse kohta kobiseda ei oleks. ma ei saa aru, millega need vanemad nii hea lapse ära teeninud on :)