ma ei teagi nüüd, kas olla pigem kurb või pigem rõõmus.
rõõmus olla on alati kergem.
kurb olles saab kiiremini aru, mida järgmiseks tahad teha.
rõõmus olles ei ole vaja teiste eest pisaraid peita ega valetada, et haigutus tuli peale.
kurb olles hakkab pea "mida ma tahan järgmiseks teha" mõtetest valutama ning silmad on hommikul punased nagu küülikul.
rõõmus olles saab asju võtta nii, nagu nad hetkel on ning mitte midagi ei ole vaja juurde või maha mõelda.
kurb olles tulevad "aga miks", "kas", "äkki" mõtted nagu suvised kärbsed pea ümber sumisema.
rõõmus olles... ma ei tea, raskeks läks nende rõõmsate asjade mõtlemine. ma vist ikkagi ei ole rõõmus.
pildi sain sealt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar