moodsa aja mured.

Netti ei ole jälle. Elagu ehitajad, kes kindlasti mõne juhtme katki on katkunud. Ma tegin just hommikul kõik asjad ära, mis netti ei vajanud, nüüd uusi töid peale ei tule, kuna mailid ei tööta ning saab siis niisama tühja passida.

Kui niimoodi lage vahtida, siis aeg venib sajaga. Ma olen viimase 20 minuti jooksul vähemalt 10 korda kella vaadanud. Tavalisel tööpäeval vaatan kuskil korra paari tunni tagant. Hakka või igavusest foldereid korrastama või mailboksi puhastama.

Eile töölt koju minnes ning täna tööle tulles saatsid mind igal sammul rohelised plakatilärakad, mis kuulutasid viletsust ja häda ning muhkkatku, kui me Savisaart ei vali. Ükskõik, mis nende tegelik sõnum ka on, peegeldavad nad siiski just seda sõnumit. Ma ei saa aru, kuidas Eesti Vabariigis, mis on siiski Euroopas asuv demokraatlik riik koos Riigi Teatajas avaldatavate seadustega (muuhulgas siis reklaamiseadus, mis selgelt sätestab, et halvustavat reklaami teha ei tohi) saab linna rohelist sitta täis riputada ning ükski koer ei köhi ka. Isegi Delfis, mis peaks suutma aktuaalsetele teemadele ülimegasuperkiiresti reageerida, ei olnud täna hommikul ühtegi artiklit, mis teemat käsitlenuks. Vähemalt kiire läbiskrollimisega ma seda ei leidnud ning peidetud arvamusest pole nagunii väga kasu.

Hmm, tuleb välja, et ehitajad said asjatult pähe. Asi oli hoopis Elionis. Aga no ei läinud 4 tundigi ja nett ongi jälle tagasi.

Update 4 minutit hiljem: netti ei ole jälle. Täna on päris produktiivne tööpäev olnud. Täielik trussikute väel ringikondamise päev. Vähemalt sain Kristiines käia ja seal ilma rahvavoogudes parvetamiseta paar vajalikku asja ära osta.

Keegi saatan on kööginurka Kalevi valge mustikatega shokolaadi jätnud ja ma olen sellest umbes poole ära söönud. Kurjad ja halvad inimesed, nii ei tehta oma kallitele kolleegidele, kes ei taha tegelikult üldse shoksi süüa, aga kui te neile püünise välja jätate, siis langevad nad paratamatult lõksu nagu kuri vaestemaja perenaine Vahtramäe Emili lugudes. Hea veel, et nagu hunt taeva poole uluma ei hakka.

Varsti tahaks tegelikult hoopis nagu libahunt kellegi kaelasooni läbi närida, sest naaaahhhhh, mul on netti vaja, raisk! Ma olen juba nii väsinud, nagu oleks 12 tundi tööd teinud ja tegelikult ei ole ju midagi teinud.