kuna mind nimetati üheltpoolt peaaegu et tiinekast imetlejaks ja teiseltpoolt pidin peaaegu et süümekaid tundma, et julgesin paar sooja sõna öelda, siis nüüd valitseb siin blogis uus poliitika: ei mingeid kommentaare. käin ainult ja loen salaja teie vaimusünnitisi ja ei ütle enam midagi :)
seda kommentaarivaba printsiipi tuleb vist varsti päriselus ka rakendama hakata, kuna üha tihedamini leian end peaaegu midagi ütlemas, mida tegelikult öelda ei taha. või ei tohiks. või ei peaks. olen enamasti viimasel hetkel sõnasabast kinni saanud ning enda jaoks mitteütlemiseks ka asjakohased vabandused välja mõelnud, aga pole väga kindel, kui kaua ma seda veel teha viitsin. ja mis siis juhtub, on juba tuttav stsenaarium, eksoleonju :) vaata seda lugu kust otsast tahad, ikka ei paista win-win olukorda kuskilt. aga võiks ju. ma olen selle absoluutselt ära teeninud. vähemalt enda arvates. või siis olin eelmises elus ikka täielik motherfuck, kes nüüd 50 järgmist elu ainult võlga plekkima peab.
huvitav on see, et eile valutas süda jälle üle nii mõnegi hea kuu. mulle tundub, et siin on üha otsesem link tekkimas: tegele inimeste muredega/mõtle nende peale, kes sulle tegelikult mitte kui karvavõrdki korda ei lähe ja kannata pärast ise. miks ma pean enda pead vaevama kellegi pärast, kes endale tohutu karmavõla tekitamisega absoluutselt kõik sita ära teeninud on, mis tema suunas lendab?
4 tundi tagasi
2 kommentaari:
Hm, eks on minulgi sinuga sarnaseid mõtteid tekkinud, et äkki kommimine on paha...ja blogimine lausa kuradist ;-) Et on nagu natuke kummaline ja kaitsetu olla, kui keegi pahatahtlikult iroonia/sarkasmi käiku lased. Mul käis enda blogis lausa sõda ja verevalamine, et pidasin õigemaks osa postitusi eemaldada. Aga tead mis, ei maksa lasta teistel- eriti veel võõrastel inimestel ennast mõjutada, sest kui sa nüüd kommentaarivabaks jääd, siis on keegi nö võidu saanud ja samas on keegi kuskil on kurb, et fännitar vaikib ;-)
ega see asi nüüd NII tõsine ka pole :) ma olen lihtsalt natuke emotsionaalne teinekord.
aga kuna mulle ei meeldi oma kõikse paremate kavatsuste eest teenimatult negatiivseid emotsioone saada, siis ei ole hetkel motivatsiooni. võib-olla ühel hetkel tuleb isu jälle tagasi.
ma arvan et asi polegi nii palju otseselt mõjutada laskmises, kui enda hea enesetunde kaitsmises (mis on tegelikult küll omavahel seotud). ja kui kommenteerimatus tähendab suuremat heaolu, siis on minu valik praeguseks tehtud :)
Postita kommentaar