jõulud vol 1.

ellu jäin. peale töö jõulupidu siis. see möödus küll suhteliselt ebakaines olekus, kuna mind sunniti jooma nii punast kui valget kui hõõgveini, nii õuna kui pirni siidrit ja siis pärast klubis sai veel mõned gintonicud tehtud. mõned neist vist ka topelt... aga sellest ajalugu vaikib.

igatahes laupäeva hommik leidis mind suhteliselt nõmeda peavaluga sõbra juurest, kes öösel mind hommikuse piparmünditee ja quiche'i lubamisega enda juurde oli meelitanud. nii hea, et ma läksin, sest seal sai terve päeva riidesse panemata passida (ei mõtle nilbusi, mul oli kollane rätik siivsalt ümber), "dexterit" vaadata, "ekspressi" ja "postimeest" lugeda ja rohkelt piparmünditeed meega juua. nii et kella 17ks olin juba peaaegu et täie tervise juures.

kui lõpuks koju jõudsin, oli kõht nii tühi, et käisin tööjuurest läbi ja tõin reedest järelejäänud riisi-suitsukana salati sealt ära. mmm.. see oli täpselt nii hea, kui ma kogu tee töö juurde mõtlesin. kell 21 tuli nii võitmatu uni, et kobisin kotile ja oleksin hommikuni maganud, kui mõni poleks kell 2 helistanud ja ägisenud, et ta ei viitsi pässa sõita taksoga, et kas võib minu juurde crashida. ja siis loomulikult läks läbi une rääkimiseks, kätega vehkimiseks, lämisemiseks, teki tirimiseks ja üldse und-segavaks käitumiseks. nii et ma jõudsin end umbes 34 korda kiruda, et üldse telefoni helisemist kuulsin. asi lõppes sellega, et ma panin kell 5 tule põlema ja hakkasin raamatut lugema, kuid teda ei näinud ka see väga häirivat. vähemalt oli tal hommikul sama "hea" olla, kui mul laupäeval ja ma sain teda kuhjaga tagasi norida. and it felt gooooood.

aaaaaga miks ma tegelt üldse kirjutama hakkasin - meil on kuuuuuuuuusk. nii nummi. ma tulin koju ja kuusk oli toas, kingipakid olid kuuse all ja küünlad põlesid. kuradi tore on teinekord, kui sul ikka korterikaaslane on. ja me tegime jõulukingid lahti ka. ma sain "maru kokaraamatu" (ma käisin seda 45 korda poes nillimas, aga siis mõtlesin, et nagunii ma süüa teha ei viitsi, ei raatsi seda raamatut osta, kuigi see on umbes maailma kõige lahedam ja ilusam kokaraamat ja maru on üldse üks ilgelt maru tsikk, kes oskab nii hästi süüa teha ja kududa ja... oeh, tahaks kohe natuke temamoodi olla teinekord) JAAAAA barni küpsiseid. jeeeee, ma olen neid terve igaviku igalt poolt otsinud, sest iga kord kui "mina olen barni, lalalalal" reklaam telekast tuleb, hakkab mul nagu pavlovi koeral ila tilkuma. ja nüüd mul ongi terve karp barnisid. i rock. ja vicky rocks ka. nii tore päev. nii ilus elu.

p.s. baileys oli ka kuuse all. tra, tehakse ikka häid asju.